Vuordime máná?

Olu studeanttat šaddet áhpeheapmin dahje ožžot máná studerenáiggi. Dá leat muhtin dieđut maid sáhttet leat ávkkálaččat.

Individuála heiveheamit eksámenii ja oahpahussii

Studeanttain áhpehisvuođa dahje mánnáoažžuma dihte lea váttisvuohta čađahit oahpahusa ja eksámena dábálaš vuogi mielde, sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut individuála heivehemiid Universitehta- ja allaskuvlalága § 4-3 c. ja § 4-3 d. mielde.

Dákkár heiveheamit sáhttet omd. leat:

  • fysalaš heiveheamit, omd. sierra stuolu dahje vuoiŋŋastanbáiki go leat áhpeheapmi
  • lassi eksámenáigi jus áhpehis studeanttas lea dárbu vuoiŋŋastit eksámenis
  • njamahanáigi ja vejolašvuohta atnit njamahanlanja skuvlaeksámeniid oktavuođas
  • váldit máná mielde oahpahussii

Jus oahpus leat geatnegahtton oahpahus, doaimmat dahje hárjehallan masa dárbbahivččet heiveheami, de mii ovddas oahppokoordináhtoriin árvvoštallat makkár heivehemiid lea vejolaš dahkat.

Áhpehis studeanttain lea Universitehta- ja allaskuvlalága § 4-3 d. (1) mielde vuoigatvuohta oažžut maŋiduvvon eksámena jus eksámendáhton lea gaskkal golbma vahku ovdal riegádahttináiggi ja guhtta vahku maŋŋel riegádahttima. Nuppi váhnemis lea vuoigatvuohta oažžut eksámena maŋiduvvot jus eksámenáigi lea gaskkal riegádahttima ja guokte vahku maŋŋel riegádahttima.

Jus dus lea dárbu individuála heivehemiide oahpahussii, de sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain dahje njuolga oahpporáđđeaddiin Anne Karen Hætta Balsain, de mii čielggadit dárbbuid ja vejolašvuođaid.  

Jus dus dušše lea dárbu heivehemiide eksámena oktavuođas, de sáhtet ohcat ohcanskoviin. Dáppe eanet dieđut eksámenheiveheami birra ja ohcanskovvi: Eksámenheiveheamit. Fuomaš ahte eksámenheiveheami fertet ohcat unnimusat 2 vahku ovdal eksámena.

 

Permišuvdna máná oažžuma ja dikšuma geažil

Universitehta ja allaskuvlalága § 4-3 d. (2) vuođul lea studeanttas vuoigatvuohta oažžut riegádahttinpermišuvnna máná oažžuma ja dikšuma geažil. Studeanta sáhttá ohcat permišuvnna olles lohkanbadjái, dahje muhtin oassái lohkanbajis. Maŋŋel permišuvnna lea studeanttas vuoigatvuohta joatkit oahpuin seamma dásis go lei ovdal permišuvnna. Oahppoásahus galgá láhčit dili nu ahte studeanttat geat leat mánnáoažžunpermišuvnnas sáhttet joatkit oahpuin nu jođánit go vejolaš maŋŋel permišuvnna. 

Danin go buot oahput eai lágiduvvo jeavddalaččat, sáhttá leat hástaleaddji sáhttit joatkkit oahpuin njuolga maŋŋel permišuvnna. Danin ávžžuhit váldit oktavuođa oahppohálddahusain ovdal ozat permišuvnna, vai sáhtit plánet viidáset progrešuvnna ja beassat čielggadit makkár váikkuhusat permišuvnnas leat du progrešuvdnii. 

Permišuvdnaáigodagas leat studeanttas ain studeantavuoigatvuođat, studeantastáhtus ja vuoigatvuohta váldit eksámena (gč. Universitehta- ja allaskuvlalága § 4-3 e. (2)). Jus dus lea permišuvdna de it dárbbat máksit lohkanbadjedivvaga ja registreret iežat studeantan.

Studeanttat geat leat mánnáoažžunpermišuvnnas, sáhttet studeantaovttastusaid láhkaásahusa § 17 mielde goitge válljet máksit lohkanbadjedivvaga, ja dainna lágiin ain beassat atnit studeantaovttastusa bálvalusaid. Jus háliidat váldit eksámena permišuvdnaáigodagas, de fertet máksit lohkanbadjedivvaga.

Don sáhtát nai ohcat ráddjejuvvon oahppoprogrešuvnna, nu ahte it čađat olles 30 oč ovtta lohkanbajis, muhto omd. 10 oč. Ovdamunni dainna lea ahte du oahppovuoigatvuohta guhkiduvvo, ja jus it leat registrerejuvvon ollesáiggestudeantan, de it mávsse olles lohkanbadjedivvaga.  

Go áiggut ohcat permišuvnna dahje ráddjejuvvon oahppoprogrešuvnna, de deavddát dán skovi ja bijat duođaštusaid mielddusin: Fiila Permišuvnna ja ráddjejuvvon oahppoprogrešuvnna ohcanskovvi

Oahppovuoigatvuođa guhkideapmi

Du oahppovuoigatvuohta guhkiduvvo seamma guhká go don leat permišuvnnas. Dat gusto maiddái jus don válljet máksit lohkanbadjedivvaga, registreret iežat studeantan, čuovvut oahpahusa ja váldit eksámena.

Jus dus leat eksámenat mat leat báhcán gaskii, ja dus lea vuoigatvuohta čađahit maŋiduvvon dahje gearduneksámena de guhkiduvvo maiddái áigi (gč. Sámi allaskuvlla eksámen- ja loahpalaš árvvoštallama láhkaásahusa §7-4) go dus lea vejolašvuohta dieđihit iežat eksámenii seamma guhka go permišuvdna bistá.

 

Loatna ja stipeanda Lånekassenis

Jus oaččut loana ja stipeandda Norgga loatnakássas, de lea vejolaš oažžut váhnenstipeandda. Loatnakássa rehkenastá stipeandda sturrodaga dan ektui ahte jus leat leamaš ollesáigge- vai oasseáiggestudeantan maŋemus 4 mánu ovdal riegádahttima. Don it oaččo stipeandda jus heaittát oahpus. Fuomáš nai ahte jus válddát permišuvnna oahpus árabut go golbma vahku ovdal riegádahttináiggi, de sáhtát massit vuoigatvuođa váhnenstipendii (jus du dearvvašvuođadilli ii gáibit ahte válddát permišuvnna ovdal).

Eanet dieđut gávdnojit dáppe: Barn og fødsel (lanekassen.no)