guovvamánu 27. beaivi 2024

Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat

Sámi allaskuvlla mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus galget studeanttat čállit ja almmuhit fágaartihkkala. Samas.no doaimmahus fuomášuhttá ahte artihkkala sisdoallu ii leat doaimmahusa bealis árvvoštallojuvvon ovdal go almmuhuvvo, ja sisdoallu lea ollásit studeanttaid iežaset čálus. 

Čállit: Vegar Hansen, Mia Alehtta Gaup, Annelene Hætta Eira, Maret Ellen Oskal. Sámi allaskuvlla studeanttat.

 

Eallilan olbmuin lea stuora mearkkašupmi sámi mánáidgárddiide   

Measta golbma jagi leat hurggihan dan rájes go mii álggiimet mánáidgárdeoahpaheaddji ohppui Sámi allaskuvllas. Mii leat njeallje studeantta geat leat ollen finadit máŋga mánáidgárddiin miehtá sámi,  ja leat mearkkašan ahte eallilan olbmot leat unnugoahtán mánáidgárdde bargojoavkkuin. Mii leat imaštallan manne mánáidgárddit eai geasut eallilan olbmuid. Mii lea dasa sivvan? Leat maid gullán muhtumiid dadjame ahte sii leat beare boarrásat mánáidgárddis bargat. Manne lea nu šaddan, ahte nu jurddašit? Dán čállosis áigut mii čalmmustahttit manne min mielas eallilan olbmuin lea stuora mearkkašupmi sámi mánáidgárddiide ja sámi mánáid bajásgeassima oktavuođas.

Searvelatnja -árbevirolaš oahppanárena

Mis lea buohkain sámi duogáš ja min vásáhusaid bokte diehtit eallilan olbmuid dehálašvuođa sámi árbevirolaš máhtus ja dieđus. Sámi árbevierus juhkkojuvvo diehtu dárbbu vuođul, ja bargu lea hui dehálaš árena oahppamii gos eallilan olbmot lunddolaččat min láidestit. Mihkkal Niillas Sara (2003) gohčoda dákkár deaivvademiid searvelatnjan. Asta Balto (2023) čilge ges ahte searvelatnja lea árbevirolaš oahppanarena, gos árbevirolaš gálggat, dieđut ja árvvut juhkkojuvvojit rávisolbmuid, vuorrasiid, nuoraid ja mánáid gaskkas. Searvelatnja čatnasa dávjá bargui dahje doibmii mii čađahuvvo fárrolaga earáiguin, gos sii gaskkaneaset juhket dieđuid ja bargovugiid.   

Min vásáhus iešguđet dilálašvuođain mánáidgárddiin lea, ahte searvelatnja sáhttá leat vaikko gos ja goas go álggahuvvo doaibma mii geasuha mánáid ja boktá sin sáhkkitvuođa, ja movtta ovttasdoaibmat earáiguin. Nu movt Balto (2023) ja Sara (2003) čilgeba, lea searvelatnja árena gos buohkat oidnojit ja sáhttet searvat iežaset eavttuid mielde. Buohkaid oaivilat ja gálggat leat lihka dehálaččat ja ávkin.

Min mielas lea searvelanja jurddašeapmi ja práksisa buorre vuohki oahpahit ja seailluhit árbevirolaš máhtuid ja bargguid. Eallilan olbmot geat leat bajásšaddan ovdamearkka dihte muitalanárbevieruin, soaittáše eahpenjuolgadit min láidestit rievttes guvlui vai mii doalahit árbevieruid min árgabeivviin.

Searvelanjas lea muitalanárbevierru geavahuvvon diehtojuohkima ja bajásgeassima oktavuođas. Mii leat buohkat vásihan ahte eallilan olbmot hálddašit ja čehpet geavahit dán vieru go leat mánáiguin fárrolaga, ja oaivvildit ahte eallilan olbmot leat dehálaš gáldut dološ muitalusaide ja eará njálmmálaš árbevieruide.

 

Árbevirolaš máhttu lea dehálaš  sámi mánáidgárdái

 Jus árbevirolaš máhtu galgá oanehaččat čilget, čállá Sara (2003) ahte árbevirolaš máhtu sáhttá čujuhit máhtuide ja dieđuide mat leat geavahuvvon ja praktiserejuvvon ovdalaš áiggis. Árbevirolaš máhtu dárbbaša ge viissis diliin, ovdamearka dihte árbevirolaš bargguid oktavuođas mánáidgárddis. Okta ovdamearka sáhttá leat go niestebohcco galgá njuovvat, de berrešii máhttit ávkkástallat olles bohcco. Ovdamearkka dihte movt galgá márfut, ja movt gaccaštit gaccaid, ja makkár doahpagat gullet iešguđet bargguide. 

Jus jurddašit árbevirolaš bargguid birra mat mánáidgárddis čađahuvvojit, lea jurdda ahte dát barggut eai galggaše nohkat, muhto seailluhuvvot buolvvas bulvii vai mánáin leat seammá vejolašvuođat boahtte áiggis. Dat lea earret eará stuora oassin sámi kultuvrras ja identitehta nannemis.  Árbevirolaš bargguid siste lea dávjá njálmmálaš diehtojuohkin mii geavahuvvo, ja dieđuid ii leat dušše fidnemis čálalaš gálduin juste dalle go dárbbašuvvojit bargguid oktavuođas. Dakkár dilálašvuođain lea bahá cohkkot jus ii leat doarvái máhttu ja diehtu.  

Balto (2008) lea čállán ahte árbevirolaš máhtuid ja dieđuid ii sáhte bágget nuppi bulvii, muhto baicca láhčit diliid mat addet buriid vásáhusaid, mii fas sáhttá geahpidit oahppama ja movttiidahttit buohkaid ovttasdoaibmat. Mii leat vásihan man čeahpit eallilan olbmot leat láhčit buriid ja vuogas oahppandilálašvuođaid mánáide. Sis lea hárve hoahppu ja sii geavahit buori áiggi buohkaide, mii fas sáhttá dagahit hármonalaš dilálašvuođa gos buohkat besset leat juoga masá ávkin.  

 

Eallilan olbmuid rikkis giella nanne mánáid giela

Sara (2003) lea maid namuhan ahte dakkár birrasis gos árbevirolaš máhttu ja diehtu juhkkojuvvo, dohko sáhttet buohkat čoahkkanit, buot ahkásaš olbmot. Ulbmil lea beassat gullát bargoságaid ja searvama bokte oahppat ja veahkehit gokko ain dárbbahuvvo. Dákkár dilálašvuođain ii dárbbat nu olu máhttit ja diehtit ovdagiiti, go lea bargu mii oahpaha ja buolvvas bulvii oahpaheapmi. Mii leat vásihan man dehálaččat dákkár dilálašvuođat leat mánáidgárddis, gos mánát besset bargoságaid gullát ja searvat bargguide. Bargoságastallama oktavuođas lea vealtameahttun ahte hubmo sámegillii jus galgá gulahallat ja ipmirdit konteavstta. Eallilan olbmuin lea rikkis giella ja soitet máhttit eanet doahpagiid mat eai soaitte nu dávjá gullot min árgabeaigielas, Ja nu fas álkes vugiin čilgejit seammás go čájehit máid barget. Sii sihke loktejit ja nannejit sámegiela.

Giella lea hui dehálaš oassi mánáidgárdde árgabeaivvis, ja giela loktet ja nannet lea lihkka dehálaš go seailluhit árbevirolaš máhtuid ja dieđuid. Dát láktasit oktii.

Mikkelsen (1996) čállá ahte lea dehálaš aktiivvalaš ságastallamiid doalahit beaivválaččat, vai mánáin leat buorit gielalaš ovdagovat. Nu movt mii leat namuhan badjelis, lea eallilan olbmuin rikkis sámegiella ja máhttet lunddolaččat doallat aktiivvalaš ságastallamiid iešguđet oahppandilálašvuođain.

 

Vásáhusoahppama bokte mánát ohppet birget

Vásáhusoahppan lea doaba máid sáhttá geavahit dán oktavuođas, máid fas čatná searvelanja prinsihppii. Vásáhusoahppan lea oahppandilálašvuohta mii galgá ovddidit mielváikkuheami ja máhtestuvvama, mii fas dagaha ahte mánná ahtanuššá ja birge eallimis. 

Birgen lea áigeguovdilis fáddá sihke nationála dásis ja sámis. Birgen lea fáddá man birra Aimo Aikio (2010) čállá movt sámis leat bajásgeassán mánáid vai bures birgejit eallimis. Birgen doahpaga sáhttá veaháš buohtastahttit eallinhálddašeami doahpagiin, mii dárogilli jorgaluvvo “livsmestring”. “Livsmestring” deattuhuvvo mánáidgárdde rámmaplánas (2017), ja mánáidgárddiin lea geatnegasvuohta mánáide láhčit oahppanbirrasa ja searvevuođa gos besset ovdánahttit gálggaideaset, vai bures birgejit. 

Sámis leat juo ovdalaš áigge mánáid bajásgeassán vai galget birget, ovdal go stivrendokumeanttat formálalaččat gáibidišgohte dan. Lea go dastto nu, ahte min eallilan olbmot juo máhttet lunddolaččat dán vuogi praktiseret? Ahte sis lea eahpeformálalaš máhttu mainna sáhttá ávkkástallat go bargá fágasurggiiguin mánáidgárdde rámmaplánas?

 

Eallilan olbmot -eahpeformálalaš diehtogáldut

Vaikko sámi mánáidgárddit dárbbašit pedagogaid geat plánejit ja strukturerejit teorehtalaš vugiid mielde, lea midjiide dehálaš čalmmustahttit eallilan olbmuid eahpeformálalaš dieđuid ja máhtuid, go galgá implementeret sámi vugiid mat heivejit dálá servvodahkii. Mánáidgárddiin main lea máŋggabealatvuohta, gos sihke nuorat ja eallilan olbmot láidestit mánnájoavkku hábme girjás mánáidgárddi, gos mánát ožžot hástalusaid sihke ođđaáigásaš ja árbevirolaš jurddašeami ektui. Dat fas soaitá ovddidit birgema, dahje buori eallinhálddašeami.   

Rekrutterema oktavuođas leat mediain hupman pedagogaid váilevašvuođa birra, ja man dehálaš lea oažžut oahppanolbmuid mánáidgárddiide. Mii doarjut dieđusge dan, muhto boahtá go doarvái ovdán ahte mánáidgárddit maid dárbbašit eará bargiid ja erenoamážit eallilan olbmuid geain lea eahpeformálalaš oahppu, nugo árbevirolaš máhttu.

Sii eai leat beare boarrásat, muhto eallán ja vásihan árbevirolaš eallindilálašvuođaid mat eai leat šat nu diehttelasat nuorat buolvvaid gaskkas.

Min áigumuš dáinna čállosiin lea ge ávžžuhit eallilan olbmuid miehta sámi bargagoahtit mánáidgárddiin. Dii ehpet leat beare boarrásat mánáidgárddis bargat, baicca boahttevaš buolvvaide gielalaš ja kultuvrralaš láidesteaddjit. Mii dárbbašit din vai mii nagodit sámáidahttit ja seailluhit min áitojuvvon giela ja kultuvrra.

 

Vegar Hansen, Mia Alehtta Gaup, Annelene Hætta Eira, Maret Ellen Oskal. Sámi allaskuvlla studeanttat.

 

Gáldut

Aikio, Aimo 2010: Olmmoš han gal birge. Kárášjohka: ČálliidLágádus
Balto, Asta Mitkijá 2023: Sámi bajásgeassin– Árbevierut, ealáskahtti, ođasmahttit. Kárášjohka: Čálliidlágádus. 
Oahppodirektoráhtta. 2017: Mánáidgárdde rámmaplána. Oslo   
Sara, Mikkel Nils 2003: Árbevirolaš Sámi dieđut ja máhtut sámevuođđoskuvllas 
Todal, Jon & Pope, Martin 1996: Våg å snakke : kommunikativ metode i samiskopplæringen = Duostta hupmat : gulahallanvuohki sámegieloahpahusas. Samisk utdanningsråd.