SÁM 193 Girječállioahppu 3 - Čállinhárjehallan
- Oahpu lágideapmi: Oahpus leat fysalaš deaivvadeamit Diehtosiiddas. Sámi allaskuvla lágida kurssa ovttasráđiid Sámi Girječálliid Servviin
- Oahpahusgiella: Davvisámegiella
- 10 oahppočuoggá
Oahppoplána
- Diibmoplána/Deaivvadanplána: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
- Jus leat jearaldagat mat gusket oahpposajeohcamii, ohcanvuogádahkii, sisabeassangáibádusaide jna., váldde oktavuođa oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samas.no
Oahppoovttadat lea oassin Girječállioahpus 1-3, mii oktiibuot dahká 30 oč. Girječállioahpus lea vejolaš váldit juohke 10 oč kurssa sierra.
Girječállooahppu 1-3 lea jurddašuvvon olbmuide geat háliidit oahppat girječállima, ovdánahttit čáppagirjjálaš čállindáidduset ja hárjánit árvvoštallat girjjálašvuođa teavsttaid.
Danin vuoruhuvvo čállin iešguđetge šaŋŋeriin. Oahpahus lea máŋggabealat, ja dasa bovdejuvvojit guosselogaldallit lassin kursalágideddjiide. Studeanttat galget oahpásmuvvat
iešguđetge čállinšlájaide/ šaŋŋeriidda, ja sii besset ieža iskat čállit sihke šaŋŋerrájáid siskkobealde ja šaŋŋer-rastideaddji teavsttaid. Oahpahus lea maiddá girječállima
giellageavaheami birra ja oahpásmuvvan sámi čállima historjái ja máŋggabealatvuhtii, ee.girjjálašvuođa ođđa almmuhanvugiide, dego slam, spoken word ja digitála girjjálašvuohta. Iešguđetge oasis oahpus deattuhuvvojit moadde čállinhámi erenoamážit.
Oahppu addá čállinhárjáneami mii lea ávkin sihke čáppa- ja fágagirjjálaš čállimii. Kurssas oahpásmuvvá iešguđetge čállinšlájaide maid sáhttet atnit ávkin sihke journalisttat,
lágádusbargit, olbmot geat barget kulturealáhusain, girjerájusbargit ja oahpaheaddjit.
Girječállioahppu 3 čiekŋuda erenoamážit čállinhárjehallamiidda, mas studeanta beassá iskat iešguđet ge čállinhámiid, ja dasto válljet makkár šaŋŋerii dahje šaŋŋeriidda háliida
spesialiseret. Girječállioahppu 3 giehtadallá girjjálašvuođa almmuhanvugiid ja makkár sadji girjjálašvuođas lea servodagas, ja deattuha maiddá studeanttaid máhtu ovdanbuktit iežaset čállosiid.
Sisabeassangáibádusat
Dábálaš sisabeassangáibádusat alitoahpahussii ja sámegielmáhttu. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga) dahje realagelbbolašvuohta. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat olgoriikka ohcciide bohtet ovdan GSU-listtus.
Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellanja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida. Jus lea eahpesihkarvuohta man dási gelbbolašvuohta ohccis lea, de ášši ovddiduvvo fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul.